Uudised

Taas jõuab muusikarahvani juba 15. korda toimuv Tallinn Music Week. Tänaseks legendaarseks saanud meie oma esitlusfestival ja konverents avas ukse Eesti muusikavaldkonna professionaliseerumisele. Äsja jagasime Eesti muusikaajaloos üheksandat korda Eesti muusikaettevõtluse auhindu (EMEA). Aasta pärast saab ka muusikaettevõtluse arenduskeskus ja ekspordikontor Music Estonia kümne aastaseks. Peamine mõttekoht täna kodumaal on just rahvusvaheliselt edu läbimurdel olevate talendi ja ettevõttete toetamine. Viimane nõuab julgust ja riskide võtmist.

Ekspordil on potentsiaali ja sama palju ka arenguruumi. Siin mängib rolli ühine edulugude kooslus, mida erinevatel mandritel Eestist räägime. Ilma selleta on raskem kala õnge otsa saada ehk jõuda päriselt uute põnevate kontaktideni ja koostöödeni. Võrdluseks võime öelda, et 10 aastat tagasi ei olnud muusikavaldkonnal veel ka ekspordi arendamiseks katusoragniatsiooni. Täna näeme, et muusikaettevõtlus on konkurentsivõimeline valdkond, kus on Eesti esindamiseks vajalik ühine tahe ja professionaalsus. 

 

Üldiste strateegiliste sihtide tänane raamistik

Riiklikus kultuuristrateegias on helikunsti järgimise kümne aasta eesmärk muu hulgas edasi tegeleda muusikaettevõtluse arendamisega nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes, samuti toimetada haridusliku võimestamise kõrval arendustegevustega ning rahvusvaheliste kontaktide sõlmimisega. Loomemajanduse osas on ekspordi kontekstis peetud oluliseks edukat tegutsemist rahvusvahelistel turgudel, loomevaldkondade võrgustumist ja ärikontaktide loomist, samuti kompetentside arengut. Eraldi on oluline olla ka partner äridiplomaatias ja et valdkonna arengut toetaksid ajakohased andmed. 

Kultuuriekspordi strateegiat nii spetsiifilisel kujul ei eksisteeri, küll on 2035. aastani loodud “Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava”. Strateegia eesmärk on toetada ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, seda kontaktide leidmise, messidel osalemise, nõustamise ja finantsinstrumentide kaudu. Kultuuriettevõtlus on ettevõtluse loomulik osa. Eksporti defineeritakse valdkondade üleselt, küll on siin oluline mõista, et ajalised mõõtmed, tegevused ja tulemused on igal alavaldkonnal erinevad. Nüüd on võtmeküsimus selles, kuidas saame neid strateegiaid arvesse võttes valdkonnale ligipääsetavaid instrumente disainida. 

Üldine strateegiline ja riiklik vaade annab valdkonna esindajatele kätte suuna hoida kultuurilaeva just pikaajaliste arenduskokkulepe suunas. Seda nii lähiriikides kui ka Euroopast väljaspool asuvates miljoni publikuga suurriikides. Oluline on leida ka reaalseid mudeleid ja süsteeme, kuidas valdkonda toetada nii, et see tooks veelgi rohkem tulu majandusse tagasi. Muusikavaldkonnal on selleks ülimalt suur võimekus ja seda näitavad mitmed uuringud. Üheks mudeliks võib olla näiteks koostöö filmisektoriga, et tõugata tagant paremini just valdkondadevahelist koostööd. Eeskujuks on siin Island, kes tõi filmivaldkonna tagasimakse süsteemis fookusesse helistuudiod ja pani ka muusikavallas alguse sellele mudelile. Variante on mitmeid. 

Ekspordi taganttõukamiseks pole instrumente palju. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali komisjoni koosseisus näen iga kolme kuu tagant, kui palju muusikavaldkonna projektiavaldusi laekub. See loob üha keerukama olukorra valdkonna laiapõhjalisel toetamisel, aga uusi tugevaid või läbimurdel olevaid tegemisi tuleb silmas pidada. Kultuuri kasu ühiskonnale, nii majanduslik kui ka vaimne, on ühiselt mõistetav. Peame toetama sündmuseid, mis on riiklikult muusikakultuuri seisukohalt olulised ettevõtmised, samas peame ühiselt aru saama sellest, et valdkonna arengu A ja O on ka ettevõtlusvõrgustik, dünaamilisus ja ekspordipotensiaal.

Tuleb vaadata üle, mis on need täna olemasolevad ja tulevikus vajaminevad ekspordimehhanismid, mille kaudu saame rahvusvahelist tegevust ja talenti tõeliselt toetada. Algus on tehtud. Näiteks algatas Music Estonia koostöös Eesti Autorite Ühinguga väiksemahulise ekspordifondi, mida on oluline jätkata ja kasvatada. Järjest olulisem on eraraha kaasamine valdkonda. 

 

Mida muusikavaldkonna ettevõtlusvõrgustik tegelikult vajab  

Puudu on ambitsioonikas tulevikuvaade. Eesti “muusikapoliitika” suunajatel on täna olulisem kui kunagi varem jõustada tugistruktuure ehk toetada rahvusvahelisi mänedžere, agentuure, plaadifirmasid, stuudioid, kirjastusi ja teisi ettevõtteid. Näiteks sai tänavu aasta muusikaettevõtjaks Reigo Ahven, kes lõi Fairmusi ehk muusika striimimise äpi, mille kaudu makstakse raha artistidele nende kuulatavuse alusel. Tegu võib olla maailma uue Spotifyga, sest Fairmus pakub lahendust nendele valupunktidele, mis on striimimises viimase 15. aasta jooksul globaalselt meid kõiki mõjutanud. Milline saavutus meie riigis! 

Eestil on juba väga kaalukad kirjastused, nagu FAAR ja Tier Music, millest esimene pärjati nii kirjastaja kui ka aasta muusikaettevõte tiitliga EMEA-l. Eksporti suunavad tugevad plaadifirmad ja mänedžmendid nagu Estonian Funk Embassy, TIKS, Smuuv, suured leibelid jt. Aasta muusikaeksportijaks sai agentuur JV Promotion (Juliana Volož). See, mida suudavad omaproduktsiooniga ette näidata Brigitta festival või valdkonnas laialdaselt koostöödele mõtlev ERSO, on muljetavaldav. Samuti on meil erilisi regionaalseid kontserdikorralduse kohti, näiteks aasta kontserdipaiga auhinna võitnud Wunderbaar Pärnus. Nimekiri on väga pikk. 

Täna on muutuvas maailmas olulisem kui kunagi varem riiklik koostöö ehk Eesti strateegiline esindamine üheskoos huvigruppide ja oragnisatsioonidega. Need ei tohi olla suured sõnad, vaid igapäevane praktiline koostöö ja infovahetamine. Täpselt sellest, kuidas oleme ise koos riiklike struktuuridega valmis võimestama oma valdkonda, sõltub Eesti muusika tulevik. Nõustame ja tõstame valdkonda vastavalt kontekstile esile, loome võimalusi tutvustada muusikat rahvusvaheliselt ja näitame, et Eesti on ettevõtluskeskkonnana kultuuriliselt mitmekülgne. Koostöö Tallinn Music Weekiga on olnud meeletult kaalukas. Sel hetkel aastas toome siia parima rahvusvahelise kogukonna ja hoolitseme selle eest, et kohal oleks võimalikult head “ostjad”. 

Kõik see toimib vaid siis, kui Eestil on ka selge ja toetav plaan valdkonna toimimiseks. Hetkel on päevakorral vastupidiselt hoopis suurem arutelu, kuidas mõjutab meid majutusasutuste käibemaksu planeeritav tõus. Korraldajad peavad niigi hakkama saama kõrgema käibemaksumääraga kultuuriüritustele kui pea üheski teises Euroopa riigis. Kui ka välispubliku jaoks muutuvad majutushinnad Eestis kättesaamatuks, siis on keeruline rääkida edukast kultuurivahetusest ja riiklikust kuvandist. Peame enda nišši kommunikeerima ühiselt ja kättesaadavalt nii importides kui ka eksportides. Põhiline on kindlustunde tagamine, et tegijad saavad siin turul hästi hakkama ja nende tegevus on tunnustanud ja toetatud. Siis saame tulla ringiga taas ekspordi juurde. Meie põhiline suund saab olla selle ringi edukas arendamine ja sekkumine sinna, kus on parasjagu murekohad või edukas läbimurre.

 

Eesti muusikaeksport on meie riigi visiitkaardi teine pool Euroopast Aasiani

Muusikavaldkond peab rääkima ka võimalikele eratoetajatele rahvusvaheliselt Eesti lugu. Siin on rohkelt, mida “jutustada” ja elamusi, millest tahavad paljud osa saada. Täna on muusikaettevõtluse valdkond sealmaal, kus vajame riiklikul tasandil ühte strateegilist ja taktikalist plaani, aga ka eratoetajaid ja eraraha kaasamise soodustamist valdkonda. See mida teeb näiteks Kultuuripartnerluse SA on muljetavaldav – see on esimene taoline rahastuse kaasamise süsteem. Meil on palju võimekaid tugistruktuure ja meil on aeg peale maailma raputanud sündmuseid tajuda, kuidas neisse investeerida ning tugevdada veelgi rohkem Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja süsteemset edasiarengut.  

Eesti muusikavaldkonna ettevõtetel on väärt sisu, mida pakkuda näiteks ka EASi kõrgetasemeliste välisvisiitide juurde. Senine kogemus ja koostöö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega näitab, et muusikavaldkonnas toimijad moodustavad vägagi korraliku esindatuse. 40 ettevõtte suurune delegatsioon Euroopa suurimal esitlusfestivalil ja konverentsil Reeperbahn näitab, et oleme jõudnud läbimurde punkti. Samuti on selle tunnistajaks Baltimaade ühisdelegatsioon hiljutisel MENT festivalil. Rahvusvahelisel tasemel oleme hästi võrgustunud, meil on suurepärased koostöösuhted ja ettevõtjad tegutsevad järjest edukamalt välisturgudel, sealhulgas on teiste riikide festivalide huvi Eesti vastu kasvavas trendis. Seda momentumit peab hoidma ja jõustama. Kui me nüüd jätame peale kõiki tagasilööke maailmas oma valdkonna tegijad toetamata, siis tuleb alustada otsast. Teeme täna Euroopa abiga tööd Eestist Aasiani ja oleme aru saanud, et üks tulevik on selgelt laiendada oma ekspordihaaret. 

 

Unistus, mis võiks täituda Music Estonia 15. sünnipäevaks

Töötan unistuse nimel, et oleme selleks ajaks strateegiliselt kõrgemate sihtide poole liikunud ja meil on tulnud uusi tegijaid muusikavaldkonda, kes on arendanud edasi erinevaid muusikavaldkonna tegevusalasid, näiteks loonud juurde muusikakirjastusi ja selle kaudu laiendanud muusika ning audiovisuaalvaldkonna koostööd, mis on üks potentsiaalikamaid tulevikusuundi. Oluline teema on ka uute tehnoloogiaettevõtete teke, kes muusikavaldkonnale teenuseid pakuvad, mis on osa meie digiriigi eduloost.

Elame maailmas, kus Eesti delegatsioonid külastavad regulaarselt Euroopa parimaid konverentse ja käime missioonidel Euroopast väljaspool. Oleme tugevndanud koostööd lähiriikidega ja seadnud kaugemaid strateegilisi ekspordieesmärke. Rahvusvaheliselt tunnustatakse järjest enam Eesti talenti ja oleme kaalukama esindusega festivaliprogrammides. Saame tugevdada nii riiklikul tasandil kui ka eraraha kaasamise abil muusikaeksporti – ettevõtete väljaviimist, artistide ülesastumisi ja tuuritamist ning suunata teadmispõhiselt investeeringuid sinna, kust on näha, et see toidab meie ettevõtluskeskkonda edasi. 

Tegelikult paneb strateegilised sihid paika valdkond ise. Peame olema toetavad ja nende vajadusi tähele panema. Samuti oleme kohustatud tegema häält siis, kui planeeritakse muudatusi, mis seavad muusikavaldkonna  ettevõtluskeskkonna ohtu. 

Loo autor: Ave Sophia Maria Tölpt, Music Estonia tegevjuht