Uudised

Tee kodulavalt rahvusvahelisele areenile võib olla pikk ja käänuline, kuid mõnikord algab kõik ühest sammust õigel ajal. Laulev kodumaine jutuvestja Alonette, kelle muusika on isikupärane segu folk-popist ja 70ndate rokist, on vaatamata koosseisu noorusele vallutamas uusi südameid ning astumas esimesi samme juba ka väljaspool Eestit.  

Ekspordilugude sarjas “Eestist maailma” uurime, mida on vaja selleks, et kodumaised artistid lööksid laineid ka väljaspool Eestit. Laulja Anett Tamm räägib avameelselt oma teekonnast, loomeinimese väljakutsetest ja praktilistest sammudest rahvusvaheliste lavade suunas. Märtsis ilmus Alonette’i debüütalbum “Compass” ning septembris astus koosseis esimest korda üles ka välislaval: mainekal Reeperbahn Festivalil võttis publik Alonette’i vastu igati soojalt. 

1. Alustame algusest. Kus ja millal oli teie kõige esimene välisesinemine)? 

Alonette’ile on Reeperbahn esimene välisekskursioon, aga minu päris esimene välisesinemine oli 2018. aastal, bändiga Alfa Collective. Esinesime Leedus, festivalil NOVUS Music Incubator. 

2. Kuidas tekkis äratundmine ja soov vaadata Eestist kaugemale ning püüda rahvusvahelist tähelepanu? 

Kodu on alati minu muusika lätteks, kuid mind innustab väljapoole vaatama peamiselt soov leida värskete perspektiividega loomingulisi koostööpartnereid ja mõttekaaslasi, kelleni jõudmiseks tuleb paratamatult (riigi)piire ületada. 

Nišimuusikale on väljaspool Eestit ka laiem turg, ning eks üleüldse ole põnevaid võimalusi ja inimesi laias maailmas palju. 

3. Millised riigid või esinemispaigad on teid kõige soojemalt vastu võtnud  või teile meelde jäänud? Miks just need? 

Kuna Alonette’i ootavad esimesed välisesinemised alles ees, saame peatselt teada, milliste emotsioonidega välispublik meid vastu võtab. Kuid tänu minu koostööprojektile Prantsuse trioga David Chevallier Trio, kellega oleme rahvusvaheliselt tuuritanud, on mulle eredamalt meelde jäänud Prantsuse publik – neilt saab pärast kontserte sageli väga tähelepanelikku ja ausat tagasisidet, millest arenevad pikad ja põnevad arutlused. 

Samuti on Soome publik olnud meeldivalt eelarvamusteta ja nende vaimustus ükskõik millisest uuest muusikaelamusest on tugevalt tajutav. Üldiselt on minu jaoks väga sümpaatne, kui kuulaja tuleb kontserdile sama avatud meelega, nagu teatrietendusele või kunstigaleriisse minnes. 

4. Mida on ühel artistil ikkagi vaja, et välistähelepanu saada? 

Mulle tundub, et ühest ja selget trajektoori ükskõik millise tähelepanuni ei ole ja tähelepanu on lihtsalt suur boonus, eriti, kui teha muusikat sisemise tungi ja kunsti pärast. 

Eelkõige tuleb artistil olla muusika suhtes pööraselt kirglik ja nõus tegema igasugu ebaratsionaalseid ohverdusi, et end loomingulisel rajal hoida. Kindlasti on vaja ise ka eesmärgistatud ja põhjalikku tööd teha, et kohtuda õigel ajal õigete inimestega, kelle abil leida enda loomingule uusi väljundeid ja võimalusi. 

5. Mis on olnud suurimad väljakutsed, katsumused ja õnnestumised sellel teekonnal? Kes või mis on olnud suurimad abilised? 

Suurim väljakutse on ümberlülitamine administratiivse ja loomingulise töö vahel ning maadlemine suure töömahuga, vabakutselise loomeinimese tavapärased valud ja võlud. Meilide saatmist, planeerimist-organiseerimist, projektide kirjutamist, eelarvete koostamist on sel teekonnal palju rohkem, kui arvata võiks. 

Minu suurim abiline on elukaaslane, kes mind nende väljakutsetega mitmekülgselt abistab, oleme hea tiim. Samuti armsad sõbrad ja kolleegid mu ümber, kellega mõtteid ja kontakte vahetada, nõu küsida.

6. Kas ja kuidas on Eesti muusikatööstus/-meedia jms teid toetanud? Milliseid võimalusi olete ise leidnud ja kasutanud? 

Olen supertänulik Liina Tammepõllule, kes oli kaasatud debüütalbumi “Compass” pressitegevustesse ja kes leidis palju toredaid kajastusvõimalusi erinevates Eesti meediakanalites, tänu millele jõudis album rohkemate inimesteni. Alonette’i toetab ka Solaris keskus, kes aitab muusikal jõuda sihtgrupini, milleni ma ise muidu ei jõuaks. 

Mis puudutab võimalusi üldisemalt, siis hoian silmad lahti ja kandideerin aktiivselt erinevatele open call’idele, mida internetiavarustes näen. Music Estonia ja Eesti Jazzliit on minu meelest suurepärased info ja võimaluste vahendajad-pakkujad.

7. Kas olete teinud muusika-alast koostööd mõne välistegijaga? Mida see on teile andnud? 

Alonette’ga seisavad välistegijatega loomingulised koostööd loodetavasti veel ees, aga olen muude projektide raames laulja-heliloojana seni koostööd teinud peamiselt erinevate improviseeritud muusikat viljelevate välismuusikutega. 

Mahukam ja aktiivsem koostöö on mul viimastel aastatel olnud eelpool mainitud Prantsuse trioga David Chevallier Trio, mis on andnud tohutult palju hindamatuid kogemusi – kooskirjutamisest ja salvestamisest kuni mu esimese pikema rahvusvahelise tuurini. 

8. Kas olete osalenud mõnel muusikatööstuse koolitusel, laululaagris vmt?  Kui jah, siis mida kasulikku või õpetlikku olete omandanud? 

Olen ühel korral osalenud naislaulukirjutajate laagris produtsendina, millest sündisid toredad laulud artistidele SHIRA ja ELLIP. Kõige põnevam oli näha, kuidas töötavad teiste laulukirjutajate ajud, ning kogeda, kuidas kooskirjutamise dünaamika ja tulemus erineb üksinda kirjutamisest. 

Muusikatööstuse koolitustel olen aastate jooksul osalenud palju, need on aidanud karjääri edendamise poole pealt oma eesmärke selgemaks siluda ning andnud häid mõtteid, kuidas edasi liikuda.

9. Millistel (esitlus)festivalidel on olnud kõige suurem mõju teie tegevusele? 

Suurim mõju on olnud kindlasti Tallinn Music Weekil, kus 2024. aastal leidis aset Alonette esimene avalik esinemine, millest kõik alguse sai. Aga ka kõik kodumaised festivalid, kus oleme seni esinenud (Jazzkaar, Võnge, Kikumu, TAFF, Särin) on olnud väga olulise mõjuga, sest tänu neile olen oma muusikaga jõudnud mõnusa ja toetava kodupublikuni.

10. Millised on teie tulevikuplaanid muusikas? Mida järgmiseks oodata? 

Esineme debüütalbumi kavaga siin-seal ja esitleme 16. oktoobril Paavli Kultuurivabrikus “Compass” vinüüli. Esinemiste kõrval kogun ja vormin ideid järgmise albumi jaoks. Enne aasta lõppu tahaks välja anda ühe singli, kus teeb kaasa väga eriline külaline. 

11. 3 praktilist nõuannet teistele muusikutele, kes soovivad rahvusvaheliselt tegutseda? 

Minu rahvusvaheline kogemus ei ole küll kuigi pikaajaline ja laiahaardeline, kuid iseenda jaoks olen seni teinud järgmisi tähelepanekuid:

1. Kaardistada kõik erinevad võimalikud viisid, kuidas välisturule saab läheneda: läbi esitlusfestivalide, välismuusikutega koostööde, pressikampaaniate, raadiote, ajakirjanike… Seejärel aktiivselt oma valitud meetodi(te) teostamiseks samme astuda ja mitte pead norgu lasta, kui kõik ei õnnestu. Karjääri jätkusuutlikkust, enda väärtushinnanguid ja kunstilisi eesmärke silmas pidades tegutsemine on minu silmis palju olulisem, kui kiired tulemused ja suured numbrid.
2. Arvestada sellega, et rahvusvaheline tegutsemine on väga suur investeering. Kasuks tuleb tark ressursside planeerimine ja toetuste taotlemine.
3. Küsida julgelt nõu artistidelt või muusikatööstuse inimestelt, kel on kogemust rohkem.

 

12. 3 piireületavat kuulamissoovitust

Clarissa Connelly – World of Work (album)

Jenny Hval – Iris Silver Mist (album)

Ruth Goller – Skyllumina (album)

_______________________________________________________________________

Maiuspalaks 

Kas teil on mõni ebausk, rituaal või muu kindel tegevus enne lavale minekut?

Otseselt mitte. Sõltuvalt päevast ja tujust meeldib mulle enne esinemist kas rahulikult oma laulude sõnumeid läbi mõelda ja soojenduseks miskit läbi mängida ja laulda; või hoopis natuke ringi keksida, teha kolm tantsusammu ja visata bändikaaslastega nalja. 

Kui peaksite looma supergrupi, kus on kolm teist muusikut (elus või mitte), siis kes need oleks? 

Olen väga rahul oma praeguse supergrupiga, kuhu kuuluvad Erki Pärnoja, Marti Tärn, Raun Juurikas ja Martin Petermann. 🙂

Kui teie muusika oleks toit, siis milline ja miks?

Kukeseenekaste, värske kartul ja kurgi-tomati salat. Ajatu klassika, lihtne ja hõrk, milles on palju peidetud nüansse. Samas selline roog, mida nautida just õigel hetkel ja hooajal.