Uudised

Live DMA võrgustik ühendab 20 elava muusika ühingut 16 Euroopa riigist. Käesolev aruanne “Euroopa kontserdipaigad ja klubid seisavad silmitsi pandeemiajärgsete kasvavate kuludega” on uuendatud versioon 2023. aasta mais avaldatud Live DMA uuringu aruandest.

Esiteks tutvustab käesolev aruanne 2021. ja 2022. aasta kontserdipaikade ja klubide andmeid, tuues tähelepanu pandeemia mõjule. Teiseks kajastab aruanne pandeemiast taastumise protsessi ning 2022. aastal toimunud kulude järsku kasvu. Samuti tuuakse esile 2019. aasta põhinäitajad 2280 kontserdipaiga ja klubi kohta, mis kuulusid Live DMA-sse 2023. aastal, andes ülevaate pandeemia eelsest olukorrast. Viimaseks leiab aruandest ülevaate 2019–2022 aasta andmetest iga Live DMA liikme kohta. Aruandes rõhutatakse lisaks ka kontserdipaikade ja klubide kunstilist, sotsiaalset, hariduslikku ning majanduslikku väärtust üle kogu Euroopa, näidates elava muusika mitmekesisust.

Euroopa kontserdipaikade ja klubide jaoks olid 2019. aasta ning 2020. aasta algus vägagi värvikad. Kontserdipaigad ja klubid korraldasid varasemate aastatega võrreldes rohkem esinemisi ning tõid kohale rekordarvu külastajaid. See tekitas juurde uusi töökohti ning avaldas suurt kunstilist ja majanduslikku mõju ühiskonnale.

2020. aasta märtsist kuni 2022. märtsini oli pilt hoopis teine. Pandeemia piirangutel oli laastav mõju elava muusika sektorile, eriti kontserdipaikadele ja klubidele, kellel on artisti karjääri kujundamisel keskne roll. Pandeemiapiirangute tõttu ei saanud artistid esineda, publikul oli peaaegu võimatu nautida kontserte ja/või ööelu ning suur osa kontserdipaikade töötajatest jäid oma tööst ilma. Selle tulemusel kaotasid mitmed artistid, muusikaprofessionaalid, tarnijad ja kontserdipaigad märkimisväärse osa oma sissetulekust.

Valitsused üle kogu Euroopa toetasid kohalikke kontserdipaiku mitmete rahaliste meetmetega, s.h töötajate palkade maksmise ja ruumide ülalpidamise kulude toetamisega. Kuigi need toetusmeetmed olid vajalikud ja toeks kontserdipaikadele ja klubidele, ei olnud nad piisavad, et vältida artistide, töötajate ja tarnijate tekitatud kahju.

Aruandes esitatud andmed näitavad, et enamik kontserdipaiku ja klubisid suutsid vaatamata pandeemiale siiski vastu pidada ning hiljem oma töötajad ja publiku tagasi tuua, kuid pandeemia jättis mitmed kontserdipaigad ja klubid rahaliselt nõrgemasse positsiooni. Lisaks kajastavad 2022. aasta andmed järsku kulude kasvu. Kõrgemad püsikulud, nagu töötasu ja ruumide ülalpidamise kulud, ei olnud automaatselt kompenseeritud suurenenud sissetulekute, näiteks toetuste või piletimüügi kasvuga, mis on jätnud kontserdipaigad ja klubid rahalistesse raskustesse.

Enamike riikide 2023. ja 2024. aasta andmed pole veel saadaval, kuid praegused tähelepanekud viitavad sellele, et ka 2024. aastal oli enamike kontserdipaikade ja klubide jaoks jätkuvalt suureks väljakutseks piisava sissetuleku tagamine, mis lubaks tegevustega jätkata ja eesmärke täita.

Seetõttu olid paljud kontserdipaigad sunnitud palkama vähem töötajaid ning investeerima vähem talentide arendamisse ning oma programmi mitmekesisusele. Mitmekesise programmi arendusega kaasneb tihtipeale rohkem riski, erinevalt “populaarsest” muusikast, mis suudab kergemini tulu tagada. Seetõttu on valitsuste piisav toetus elavale muusikasektorile.

Tutvu uuringuga siin.