Uudised

14. juulil ilmunud Ärilehe artikli “Küsige, palju tahate, me tuleme ikka! Eesti suveürituste piletid on kallimad kui kunagi varem” kohaselt maksame Eestis meelelahutuse eest rohkem kui meie lähinaabrid Lätis ja Soomes. Lihtsustatud vaates see nii ongi, aga kui asja natukene sügavamalt vaadata, siis on ilmselgelt probleem kusagil mujal kui ahnetes korraldajates. Kui puhtalt hindu kõrvutada, siis on see täiesti õige tähelepanek – tarbija jaoks on tõesti hind Eestis kallim. Arvestades üldist hinnatõusu on täiesti loogiline, et tõusnud on ka piletite hinnad, sest ka korraldusega seotud kulud on paratamatult tõusnud, mistõttu on omakorda ka mõistetav, et osa publikust peab hindu liiga kalliks.

Artikkel ei too oma hinnavõrdluses aga välja ühte olulist detaili, mis puudutab piletihindade kujunemist ning mida on ka alles hiljuti avatud pikemalt 5. mail ilmunud artiklis “Nii kallis pilet? Korraldaja: kultuurisündmuste hinnatõus on tarbijale millegipärast arusaamatu”. Siinkohal on oluline välja tuua, et võrreldes artiklis kajastatud naaberriikidega moodustab Eestis käibemaks oluliselt suurema osa piletihinnast kui Lätis või Soomes. Senimaani ei ole õnnestunud meie kultuurivaldkonna mitmed pingutused erinevaid valitsusi veenda, et kultuuriürituste piletitele rakenduvat käibemaksu peaks alandama, et hoida meid just nende samade naaberriikidega konkurentsis ning üsna tõenäoliselt oleks selle alandamisel ka positiivne mõju riigieelarvele. Üle-euroopalises võrdluses on Eesti kultuuriüritustele rakenduv käibemaks kõrgeimate hulgas, meist eespool on vaid Taani (25%) ning Leedu (21%). Pole siis ime, et mujal suudetakse hindu madalamana hoida, sest hinna kujundamise mänguruumi on natukene rohkem aga ka elatustasemed erinevad.  

Teeme lihtsa matemaatika. Kui võtta 39 eurone piletihind, siis Eesti korraldajani jõuab sellest 32,50 eurot (Eesti piletitele rakenduv käibemaks on 20%), samas kui Läti korraldaja saab opereerida 39 eurose sissetulekuga (Lätis on piletite käibemaks 0%) ning Soome kolleegid 35,45 euroga (Soomes on käibemaksuks 10%). Sama arvutuskäiku võib korrata ükskõik millise piletihinnaga, tulemus on igal juhul see, et Eestis jääb samast piletihinnast peale käibemaksu maha arvutamist korraldajal vähem kasutusse kui lähinaabritel. Ja ärgem unustagem, et sellest alles jäänud summast tuleb veel tasuda paljud korraldamisega seotud vältimatud kulud ehk et tegemist ei ole puhta kasumiga nagu kiputakse vahel ekslikult arvama. 

Kõik siin elus on suhteline. Mis on ühele odav võib olla teisele kallis ja vastupidi. Aga üldistatud hinnangute andmiseks tuleks asja natukene rohkem süüvida, et mõista selle tausta. Ka kultuuriüritustele rakenduva käibemaksu teema on oluliselt sügavam kui siin väljatoodu, aga lühidalt aitab siiski mõista, miks on ühe ürituse pilet võrreldes naaberriikidega sellise hinnaga nagu ta on. 

 

Ingrid Stroom 

Music Estonia Live haru endine juht ja Euroopa kontserdikorraldajate ja -paikade esindusorganisatsioonide liidu Live DMA juhatuse liige