Uudised

 

 

Milline on tehisintellekti roll ja mõju loomevaldkonnas? Just sellele ja paljudele teistele küsimustele otsiti möödunud nädalal vastuseid Music Estonia kahepäevases sündmustesarjas “AI loomeprotsessis.” Loovus ja tehnoloogia on alati käinud käsikäes ning pakkunud loojatele üha uusi võimalusi. Nüüd on mängu lisandunud tehisintellekt, mis pakub senisest veelgi rohkem võimalusi muusika, visuaalide ja teksti loomiseks. 

Sündmustesari oli suunatud artistidele, produtsentidele, heliloojatele, laulukirjutajatele, aga ka loomevaldkonna tudengitele ja õpilastele, kes soovisid lähemalt tutvust teha erinevate AI-tööriistade ja nende võimalustega.

Esmalt said huvilised kätt proovile panna praktilises töötoas, kus tutvuti mitmete AI tööriistade ja nende loomingulise kasutusega. Töötuba juhendasid Tabasco loovjuht Alvar Lonks, helilooja, produtsent ja DJ Sander Mölder, laulukirjutaja ja produtsent Gevin Niglas ja videosilla teel liitus filmihelilooja ja SUNO tootejuht Henry Phipps. 

Kui tehisintellektipõhised keskkonnad ChatGPT ja MidJourney võivad mitmetele tuttavalt kõlada, siis on AI-tööriistade nimekiri tegelikult tunduvalt pikem: näiteks Suno, Udio, Elevenlabs, Audimee, DynAssist, Runway, Nano Banana ja paljud teised. Näiteks tutvustas Gevin Niglas, kuidas ta sai AI abiga kasutada laulus fragmente ühest vanast salvestisest. Alvar Lonks demonstreeris, kuidas ta lõi tehisintellekti toel visuaalselt pilkupüüdva reklaamklipi ning milliseid erinevaid versioone AI pakkus. Võimalusi on seega lõpmatult, alates lüürika genereerimisest kuni loole tagasiside andmise ja parandusettepanekute tegemiseni. 

Kuigi tehisintellektiga on võimalik mitmeid protsesse automatiseerida, tõdeti töötoas, et töömaht sellega otseselt ei vähene ja elu lihtsamaks AI veel päris ei tee. Tavaliselt sünnib tehisintellektiga mitu versiooni ning genereeritud sisu peab parendama ja suunama. Sellegipoolest sobivad mitmed AI-tööriistad hästi nii ideefaasi kui ka teostuse juures. Näiteks suudab tehisintellekt pakkuda uusi huvitavaid kõlasid (nt imiteerida mõne instrumendi kõla, mida parasjagu käepärast pole) ja anda erinevaid versioone efektidest. 

 “Tehisintellekt on täpselt samamoodi üks uus vahend, mida me saame kasutada selleks, et oma loomingulisust ellu viia,” tõdes Sander Mölder. Seega võib tehisintellekti esiletõusu võrrelda mitmete teiste tehnoloogiliste saavutustega, olgu selleks siis üleminek vinüülilt CD-plaadile või voogedastusplatvormide esiletõus. 

Töötoas said osalised ka ise käed külge panna ning katsetada, kuidas kasutada tehisintellektipõhist muusikaplatvormi SUNO. Selleks anti kõigile vabad käed ja katkend helilooja Vivaldi teosest “Kevad”. Ülesanne oli luua AI abil tuntud teosest uus meelepärane versioon. Kuigi laiemas üldsuses levib pigem arusaam, et tehisintellekt pakub üsna geneerilisi lahendusi, olid osalejate üllatuseks kõikide „Kevade“ versioonid täiesti omanäolised ja originaalse lähenemisega. Teisisõnu oli katsetus kui põnev eksperiment, et testida tehisintellekti loovuse piire. 

Kas tehisintellekt võtab ära loomerõõmu?

Praktilisele töötoale järgnes aruteluseminar, kus Alvar Lonks, Sander Mölder, Gevin Niglas, muusik ja DJ Maris Pihlap arutlesid laiemalt, milliseid võimalusi AI muusikutele pakub. Vestlust modereeris Müürilehe muusikatoimetaja, DJ ja ajaloolane Mark Aleksander Ummelas ning videokommentaari andis ka SUNO tootejuht Henry Phipps. 

Kõik panelistid tunnistasid, et on tehisintellekti oma töös vähemal või rohkemal määral kasutanud. Alvar Lonks, kes igapäevaselt muusikaproduktsiooniga ei tegele, näeb end AI-d kasutades pigem kliendi rollis. “Kui kirjutad Sunoga laulu apelsinist, siis ta pole otseselt produtsent. Ta on pank, mis paneb looval viisil kokku mingi tulemi,” selgitas Lonks.

Ühe läbiva teemana tõstatus nii töötoas kui ka seminaril autoriõiguste küsimus. Kellele jääb autorlus? Kas õiguslikult on teose autor tehisintellekt või siiski inimene, kes AI-le ülesande annab? Nendele küsimustele on keeruline anda ühest vastust ning regulatiivsed piirid on jätkuvalt hägused. Küll aga tõdesid kõnelejad pea ühest suust, et niipea pole tehnoloogiliselt võimalik, et tehisintellekt kirjutaks loo täiesti iseseisvalt. AI-ga loodud teose taga peab alati olema inimene, kes on käinud välja esialgse idee ja suuna.

Kuid kas tehisintellektiga kaovad loomerõõm ja inimlik puudutus? Kas pulmas võiks DJ asemel olla hoopis AI genereeritud esitusloend, mis koondab statistiliselt kõige menukamad tantsulood, lähtudes pruutpaari eelistustest? Panelistid olid ühel meelel, et tehisintellekt hoopis tõstab inimliku kontakti ja elavate esituste väärtust. Muusika ja looming on jätkuvalt tihedalt seotud emotsiooniga ning AI tõusuga ei kao inimeste soov saada elamusi. Maris Pihlap lisas ka teise vaatenurga: “Kui mina muusikuna saan oma raamatupidamise ära anda näiteks tehisintellektile, siis on mul rohkem aega, et luua loomingut.” Seega ei pruugi tehisintellekt võtta ära muusiku tööd, vaid pakkuda võimalusi tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks ja anda rohkem aega loomingule.

Kokkuvõttes jõuti nii töötoas kui ka seminaril ühisele tõdemusele: hoolimata AI kasvavast võimekusest on ja jääb inimfaktor muusikas ning laiemalt kogu loomevaldkonnas kesksele kohale. Ka publikust kostis mõte, et AI on lõppkokkuvõttes siiski vaid tööriist, mille kasutamise eest lasub vastutus loojal endal. 

Sündmuste sari “AI loomeprotsessis” toimus koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga ja seda toetas UNESCO muusikalinn Tallinn.