Uudised
24-protsendiline käibemaks ei toeta suursündmuste kaudu majanduse arengusse panustamist
24-protsendiline käibemaks ei toeta suursündmuste kaudu majanduse arengusse panustamist
Ave Sophia Tölpt, Music Estonia tegevjuht
Koalitsioonikõneluste valguses nägime, kuidas erinevad erakonnad olulisi teemasid lauale panid – keskenduti majanduse konkurentsivõime parandamisele, digitaliseerimisele ja tööstuspoliitika põhimõtetele, iseenesestmõistetavalt riigikaitsevajadustele. Üheks riigikaitse vajaduseks peaks olema ka kultuur, mis nendest kõnelustest esile ei tulnud, kuid on ühe punktina välja toodud valitsusliidu uuendatud tegevusplaanis aastateks 2024–2027. Peatükiks “Uued tööstuseettevõtted ja kiirem majanduskasv” olev 7. punkt rõhutab justnimelt kultuurivaldkonna suutlikkust suursündmuste kaudu Eesti majanduse arengusse panustamist. Läbi kultuuri on võimalik majanduse konkurentsivõimet toetada väga edukalt ja sellel põhineb kogu ülejäänud väärtussüsteem, sh just nimelt meie vaimne kaitsevõime.
Kultuurivaldkonna areng toetub läbimõeldud ja strateegilistele riiklikele otsustele, näitena ühe suure teemana valdkonnas rõhutatud käibemaksu langetamine. Mõistetavalt oli esiplaanil kaitsekulutuste katmiseks vajaminev käibe- ja tulumaksu tõus, mis nüüd ka ellu viiakse, aga peame silmas pidama, et 4-protsendiline käibemaksu tõus niigi kõrgelt maksult lühikese aja jooksul kultuurivaldkonna suutlikkust, eriti suurürituste kaudu, ei võimenda. Palju on räägitud detailsemate arvutuste vajadusest, mis vajab omakorda riigipoolset huvi ja tuge mõjukama uuringu läbiviimiseks. Leiame jätkuvalt, et kultuuri poole pealt tooks riigikassasse pikaajalisemalt raha juurde selle valdkonna piletite käibemaksu langetamine. Just sellega panustame meie rahvusvahelisse kultuurikaitsesüsteemi.
Käibemaksu langetamine kultuurisektoris
Meediast on sellel aastal korduvalt läbi käinud suurkontsertide ja festivalide korraldusega seotud majanduslikud väljavaated, sh viimases suuremas arvamusartiklis Silvia Käski poolt, aga peame oluliseks teema uuesti kõneluste valguses esile tuua. Sellist piletitele kehtivat käibemaksumäära, mida Eestis näeme ei ole kusagil mujal Läänemere piirkonnas. Eesti Autorite Ühingu juht Mati Kaalep küsis Eesti muusikaturu fookuspäeval retooriliselt: “Kui ümberkaudsed riigid soodustavad kontserdikorraldust läbi oma maksupoliitika ja meie oleme oma riigis otsustanud seda mitte teha, siis kas me rahvusvahelises konkurentsis ise nõrgestame oma turgu?“ Teiste lähiriikidega võrreldes on meil kahe või kolmekordne käibemaksu vahe, nüüd juba rohkem.
Lisaks nendib artikkel, et pole saladus, et ühe suurürituse korraldamine vastukaaluks elavdab majandust märgatavalt. Seda näitab eelmisel aastal EASi tellitud festivalide uuring, kust tuleb välja, et Eesti festivalikülastaja (mitte lähipiirkonna külastaja) kulutab lisaks piletile keskmiselt 209 eurot ning kui seda summat vaadata festivali väliskülaliste kohta, on see veelgi kõrgem – lausa 433 eurot. 2019. aastal Tartus toimunud Metallica kontserdi analüüsist võib lugeda, et ühe suurkontserdi majanduslik mõju (majutuse ja kaardimaksete põhjal) oli ligi 1,2 miljonit eurot. Unibet Arena kõrval asuva Rocca al Mare keskuse kogutud numbrite põhjal tuleb välja, et sündmuse päeval kasvab külaliste arv keskmiselt u 20% võrra tänu suurkontserdile.
Lisaks peatati juuli alguses seoses käesoleva aasta eelarveliste vahendite lõppemisega EASi suurkontsertide sihtfinantseerimise programm, mille uuesti avamine ei ole hetkel teada.
Loomemajanduse teemade ülevalhoidmine
Kehtivas 2021–2027 koalitsioonileppes alapeatüki “Kultuur ja loometegevus” all on järgmised punktid, millel on pikem mõju terve sektori tegevusele:
- Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ja -strateegiatesse.
- Peame vajalikuks tõsta loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et pääseda juhtpartnerina paremini ligi Loov Euroopa ja Horisont Euroopa investeeringutele. Panustame valdkonna võimekusse jõuda Euroopa tugistruktuuride ja uute rahastusvahenditeni.
Loomemajanduse valdkond vajab lisaks käibemaksu erisuse analüüsimisele eraldi strateegilist kava, kus on ära määratletud, milliseid valdkondadevahelisi ühisprojekte võiks toetada, kuidas mõõta meie kultuurimajanduse seisu ja kuidas kaasata rohkem Euroopa vahendeid, pakkudes nii pädevuste arendamist kui ka läbimõeldumat riigipoolselt investeerimist neisse projektidesse. Panustamine valdkonna võimekusse on määrava tähtsusega, kui soovime kaasata uusi rahastusvahendeid. Loomulikult on samuti oluline eraraha kaasamise küsimustega edasi tegelemine. Kõik see tõstab meie majanduslikku konkurentsivõimet, mida kõnelused ka läbivalt rõhutasid.
Kuidas edasi?
Kultuuri ja loomemajanduse teemad peaksid olema alati üheks kõneluste osaks, vaid nii töötame terviklikult oma majanduslike ja vaimsete kaitseväärtuste nimel. Vaatame julgemalt üle oma maksupoliitika, et jõuaksime oma arengus lähiriikidele järele ning saaksime suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tõusude kõrval on oluline ka mõõta languste mõju ehk kuidas saaks kultuurisektori käibemaksu langetades ja sellele valdkonnale tuge pakkudes, kasvatada pikemas plaanis riiklikke tulusid.
Muusikavaldkonna arutelud jätkuvad peagi juba Arvamusfestivali laval, 9. augustil Paides, kus arutluse alla tuleb nii valdkonnavaheline koostöö, loomemajandus kui ka maksusüsteem. Poliitiline tahe ja koostöö annab valdkonna tegijatele jõudu, et kultuurivaldkond on laiema väärtussüsteemina hinnatud ja teadlikult esiletõstetud.
Avaldatud artiklid: