Uudised

Kultuur ja loomemajandus on majanduse osa – eesmärk on kasvatada selle majanduslikku mõju, rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust, toetades nii valdkonna organisatsioone kui ka vabakutselisi kogu väärtusahela ulatuses. Selle saavutamiseks pakutakse välja sihipärased meetmed maksukeskkonna, kultuurirahastuse, kohaliku infrastruktuuri, loovisikute ning rahvusvahelistumise edendamiseks.

Käibemaks: kultuurivaldkonna käibemaks 9% 

• Kehtestada kultuuriüritustele 9% käibemaksumäär.
• Analüüsida käibemaksu mõju kaasnevatele sektoritele tervikuna (sh hotellid, restoranid, transport) ning selle mõju Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja nähtavusele.
• Näha selle laiemat mõju ettevõtlusele, seeläbi aitame hoida ja arendada kvalifitseeritud tööjõudu, tugevdada ettevõtluskeskkonda ja sektori jätkusuutlikkust, mis madalama km-i kaudu toetab kogu ökosüsteemi väiksematest kontserdipaikadest kuni suurte korraldajateni ja mõjutab tarbija vaatest piletihindu. 
• Käsitleda kultuuri maksupoliitikas majandusliku mõjuga sektorina. 

Eraraha kaasamise mudel 

• Laiendada kultuuri toetamise maksusoodustusi ettevõtetele ja eraisikutele.
• Luua kultuuri investeerimisfondid või kaasrahastuse skeemid, kus riigi toetus võimendab erasektori panust (nt match-funding). 
• Arendada kultuuri sponsorluse ja partnerluse mudeleid, mis on ettevõtetele lihtsad ja atraktiivsed, senise Hasartmängumaksu kaudu ettepandud skeemi asemel. 

Kultuuri erisoodustuse vabastus 

• Laiendada erisoodustusmaksu vabastust kultuurile tervise- ja spordikuludele lisaks.
• Ei nõua riigilt lisaraha kultuurile, samas suurendab käibemaksu laekumist, elavdab kultuuritarbimist ja majandust.
• Meetme laiendamisel suureneks riigile laekuv käibemaks 0,1–1,4 mln euro võrra. Seejuures kasvaks kultuuriasutuste tulu 0,6–6,5 mln euro võrra, tõenäoliselt umbes 2–3 mln euro võrra.

Loovisikute sotsiaalne kindlustus 

• Arendada paindlik sotsiaalkindlustusmudel loovisikutele, mis arvestab projektipõhist ja ebaregulaarset töökorraldust. 
• Laiendada loovisikute loometoetuse ja loometöötasude süsteemi ning tagada parem ligipääs ravikindlustusele: sotsiaalmaksu aastapõhise summeerimise sisseviimine ja miinimummäära muutmine sissetulekust lähtuvaks. 
• Arvestada vabatahtliku tervisekindlustuse kuumakset alampalga mitte keskmise palgajärgi. 
• Siduda ravikindlus lahti tööandja maksudest.
• Tehisaru selgem reguleerimine loomingu väärtustamise ja autoriõiguste kaitsmise huvides. 

Infrastruktuur: suurhalli ehitus, Linnahall, regionaalne taristu

• Algatada Tallinna linna, riigi ja erasektori koostöös 15 000-kohalise universaalhalli projekt, mis tõstab Eesti konkurentsi võimet kontsertide ja spordiürituste turul Balti- ja Skandinaavia regioonis.
• Kasutada võimalusel EL-i investeerimisvahendeid ja avaliku-erasektori koostöömudeleid (PPP). 
• Tagada, et hall teenindaks kultuuri, sporti, konverentse ja turismi, maksimeerides aastaringse kasutuse ja majandusliku mõju.
• Taastada Linnahall kui keskmise suurusega konverentsi ja kultuurisündmuste keskus.
• Arendada paralleelselt regionaalset kultuuritaristut, sh pöörata tähelepanu transpordiühendustele, et suurendada sündmuste hajutatust üle Eesti ja tagada kultuuri kättesaadavus üle Eesti. 

Kultuurieelarve strateegiline kasv 

• Seada eesmärgiks taastada kultuurieelarve osakaal, mis on suurem kui 2% riigi kogueelarvest.
• Siduda rahastuse kasv strateegiliste eesmärkidega: kultuurieksport, infrastruktuur, loovisikute sotsiaalne kindlustus. 
• Tagada sektori strateegilistele partneritele (riigi- ja erapartnerid) pikaajalisem ja stabiilsem tegevustoetus, et vähendada projektipõhisust valdkonnas. 
• Tugineda otsuste tegemisel regulaarsele valdkonna andmekogumisele ja sellel põhinevale poliitikakujundamisele.

Riiklik kultuuriekspordi kava 

• Luua kultuurivaldkonna ekspordistrateegia koostöös sektori esindusorganisatsioonidega.
• Suurendada muusika- ja kutluurisektori eksporditoetusi MKMi ja EISi kaudu.
• Tagada stabiilne kaasrahastus rahvusvahelistele projektidele Loov Euroopa või mõnest teisest EU-eelarvest (Interreg, Horizon).
• Käsitleda eksporti ja rahvusvahelistumist tervikliku ökosüsteemina, mis tugevdab Eesti kui kultuurisihtkoha kuvandit ning toetab turismi ja majanduskasvu.
• Arvestada lisaks intellektuaalomandile ka toodete ja teenuste eksporti. 

Tutvu Music Estonia kokkupandud muusikaettevõtluse fookusteemadega valimisteks. 

Kutsume kõiki erakondi üles siduma neid punkte oma 2027. aasta valimisprogrammidesse. Kultuuri- ja muusikaettevõtluse toetamine ei ole kulu, vaid strateegiline investeering Eesti majanduslikku elujõulisusesse, innovatsiooni ja meie loojatesse.

Music Estonia on osa ka ühendusest Kultuuritahe, mis toob kokku üle kultuurivaldkonna loomeliidud, arenduskeskused ja eraettevõtted.