Eestist maailma lendamiseks ei piisa alati ainult unistustest, vaja on ka julget visiooni ja selget sihti. Laulja ja kitarristi Mariin Kallikormi eestvedamisel tegutsev mariin k. on selle parim näide. Olles aastaid tuuritanud ja salvestanud väljaspool Eestit, on tal rahvusvahelisest areenist selge ettekujutus. Nüüd on see kogemus ja visioon koondunud tema enda bändi loomingusse: unenäolisse segusse dream pop‘ist ja shoegaze‘ist. 

Ekspordilugude sarjas “Eestist maailma” uurime, mida on vaja selleks, et kodumaised artistid lööksid laineid ka väljaspool Eestit. Pärast edukaid esinemisi Pariisis ja Rootsis ning maikuus debüütalbumi “Rose Skin” ilmumist, on mariin k.-l olnud tihe sügis: ülesastumine mainekal Reeperbahn festivalil ning Eesti artistide esindajana Ireland Music Weeki Balti fookuse programmis.

1. Alustame algusest. Kus ja millal oli teie kõige esimene välisesinemine? 

Meie bändi esimene välisesinemine oli selle aasta mais Pariisis Supersonic’s Blockparty festivalil, mis oli meie välisreisidele mõnus algus. Maitsekalt kureeritud indie-festival Pariisi südames, soovitan! 

Minu enda esimene välisesinemine kitarristina oli aga 2016. aasta detsembris Inglismaal Swindonis üritusel “12 bands of Xmas”, kus coverdasin Morrissey’d ja Wham’i. Soovitan ka seda üritust.

2. Kuidas tekkis äratundmine ja soov vaadata Eestist kaugemale ning püüda rahvusvahelist tähelepanu? 

Olen terve elu elanud pilguga läänemaailma poole, kuulates pigem lääne muusikat ja sümpatiseerides erinevate alternatiivskenedega. Ja mul on vedanud, et ka bändikaaslased on samas stiilis elanud. Seetõttu ongi loogiline vaadata Eestist väljapoole – kohtadesse, kus dream pop’i ja shoegaze’i rohkem kuulatakse.

3. Millised riigid või esinemispaigad on teid kõige soojemalt vastu võtnud  või teile meelde jäänud? Miks just need? 

Mulle väga meeldib mängida keldrikorruste venue’des – seal tekib mingi teistsugune energia. Inimesed on lähedal, kõik on higine ja toores, ja seal sünnib alati kõige ausam vibe. Reeperbahn oli just täpselt selline kogemus, mis jääb pikaks ajaks meelde.

4. Mida on ühel artistil ikkagi vaja, et välistähelepanu saada? 

Ma usun, et iga edulugu algab sellest, kui artist jääb truuks oma visioonile ja järgib seda rada, kuhu tema enda loominguline teekond teda viib. 

5. Mis on olnud suurimad väljakutsed, katsumused ja õnnestumised sellel teekonnal? Kes või mis on olnud suurimad abilised? 

Minu jaoks on suurim väljakutse olnud ikkagi albumi välja töötamine – et see oleks terviklik kogum lugusid, mis mõjuksid nii eraldiseisvalt kui ka koos mängituna. Eksimist, eneseleidmist ja pushimist on sellel teekonnal ikkagi väga palju olnud. Suurimateks abilisteks on olnud minu bänd ja härra Rein Fuks – big love to my babies! 

6. Kas ja kuidas on Eesti muusikatööstus/-meedia jms teid toetanud? Milliseid võimalusi olete ise leidnud ja kasutanud? 

Väga suureks toeks on olnud meie imeline plaadifirma Seksound! Ilma nendeta ei oleks me saanud ega osanud plaati nii tõhusalt välja anda. Muidugi oleme me ülimalt tänulikud ka Music Estoniale, kes on meie reise Euroopa esitlusfestivalidele toetanud. Samuti on Kultuurkapital toetanud meie albumi valmimist.

7. Kas olete teinud muusika-alast koostööd mõne välistegijaga? Mida see on teile andnud? 

Olen kitarrist nii Tricky live-ansamblis kui ka Londoni indie–projektis Wyldest. Mõlemad artistid on jäänud truuks oma visioonile. See on see, mida ma olen ise neilt kõige rohkem õppinud.

8. Kas olete osalenud mõnel muusikatööstuse koolitusel, laululaagris vmt?  Kui jah, siis mida kasulikku või õpetlikku olete omandanud? 

Hetkel kuulan huviga Eastern European Music Academy loenguid, et olla ise muusikatööstusest rohkem teadlik. Muusikuna olen aastaid olnud fokusseeritud ainult loomingulisele poolele, aga ainult nii ikkagi päris maailmas hakkama ei saa.

9. Millistel (esitlus)festivalidel on olnud kõige suurem mõju teie tegevusele? 

Ireland Music Week ja Reeperbahn – mõlemal esitlusfestivalil käisime läbi Music Estonia ja mõlema mõju on olnud tuntav. Reeperbahnil saime häid Euroopa kontakte, aga Iirimaa oli tõeline kirss tordil – oleme ammu unistanud USAs esinemisest ja on tõenäoline, et järgmine aasta teeme seda!

10. Millised on teie tulevikuplaanid muusikas? Mida järgmiseks oodata? 

World tour aastal 2027. 

11. 3 praktilist nõuannet teistele muusikutele, kes soovivad rahvusvaheliselt tegutseda? 

Järjepidevus ja pidev eneseanalüüs on key. Ja inimesed, kellega koos muusikat teha, võiksid olla nagu teine pere. Fun ja usaldusväärne. 

12. 3 piireületavat kuulamissoovitust

Night Tapes – “Helix”

Love Spells – “Come Over and Love Me”

Chappell Roan – “The Subway”

 

Maiuspalaks 

Kas teil on mõni ebausk, rituaal või muu kindel tegevus enne lavale minekut?

Teeme hääleharjutusi ja keksime niisama ringi.

Kui peaksite looma supergrupi, kus on kolm teist muusikut (elus või mitte), siis kes need oleks? 

Ma arvan, et see koosseis, milles me praegu mängime, ongi see supergrupp.

Kui teie muusika oleks toit, siis milline ja miks?

Skittles – taste the rainbow.