Uudised

Sel sügisel astus Saksamaal Euroopa ühel suurimal esitlusfestivalil Reeperbahn lavale Eesti ansambel Holy Motors. Sündmusel osalenud Eesti seni suurim, 24-liikmeline delegatsioon keskendus koroonapausi järel suhete ülessoojendamisele ning uute kontaktide loomisele.

Suurel esitlusfestivalil osalemine on üheks parimaks viisiks, mille raames ehitada sildu rahvusvahelisele muusikaturule sisenemiseks. „Seega tuleb selliseid võimalusi kasutada ning nendest igati kinni haarata,“ sõnas delegatsiooni liige ja Music Estonia juht Ave Tölpt.

Saksamaal Hamburgis 2006. aastast toimuv Reeperbahni festival toob igal aastal kokku muusikatööstuse tipptegijad üle kogu maailma. Sellistel sündmustel osalemine on aga määrava tähtsusega just Eesti väiksele muusikaturule, et kasvada Eestist väljapool. 

„Festival avab ühest küljest võimaluse Saksa turul varvas ukse vahele saada, kuid ka võimaluse kohtuda teiste muusikaturul toimetavate ettevõtete, ekspertide ja otsustajatega, kuna koondab erinevate riikide spetsialistid neljaks päevaks piltlikult öeldes ühele tänavale,“ kirjeldas EASi ja KredeExi ühendasutuse loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand.

Eesti muusika fookusesse 

Suure delegatsiooni läbimõeldud tegevus kandis eesmärki tõsta Eesti paremini fookusesse, luua uusi kontakte ning ka olemasolevaid suhteid üles soojendada. „See, et käsitleme muusikatööstust kui ettevõtluse ühte osa tõi meile võimaluse töötada seekord suuremalt nii delegatsiooni koordineerimise kui ka väga oluliste sisuprogrammidega,“ lisas Tölpt.

Festivalil osalenud ansambli Holy Motors liikme Lauri Rausi sõnul oli publiku tagasiside bändile positiivne ning ka mõned kontaktid said loodud. „Õigetel tingimustel on sellistel festivalidel osalemine bändi jaoks oluline, sest sellega käib kaasas teatud prestiiž, mis teeb artisti muusikatööstuse jaoks kuidagi turvalisemaks või valiidseks,“ kirjeldas Raus.  

Ta lisas, et esinemist välisturul pole alati niisama kerge saada ning tänu osalemisele suurel esitlusfestivalil on bänd loodetavasti vähemalt mõne pakkumisele saamisele reaalselt jälle lähemal. Suursündmuse tegelikku mõju on nii Rausi kui ka Music Estonia juhi Ave Tölpti sõnul kohe raske hinnata ning tulemused tulevad pikema aja jooksul.

Oluline kontaktide hoidmine

„Oluliseks muutubki, kuidas nende kontaktidega erineval tasandil edasi tegutseda,“ sõnas Tölpt. Ta lisas, et oluline on kutsuda häid partnereid ka Eesti enda esitlusfestivalile Tallinn Music Week, et näidata Eesti talenti ja anda võimalus artistidel siin oma ala professionaalidega kohtumiseks.

Ehkki Eesti muusikatööstuse esindajad on järjepidevalt Reeperbahni festivali külastanud, siis tänavu osaleti festivalil selle sündmuse läbi aegade suurima, 24-liikmelise delegatsiooniga. Kokku esindas Eesti läbi erinevate programmide üle 40 inimese.

Tänavu 21.-24. septembrini Hamburgis toimunud talendiesitluse festival tõi kokku üle 40 000 külastaja ning 400 kontserti enam kui 40 riigi esinejatelt. Üle 4000 delegaadi töötas selle nimel, et luua oma riigi talentidele võimalusi rahvusvaheliste muusikatööstuse kontaktide leidmisel.

Reisi eestvedajaks oli kohalik muusikaturu arenduskeskus Music Estonia ning projekti rahas EAS ja KredExi ühendasutus Euroopa regionaalarengu Fondi Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise skeemist. 

LISALUGU

Merit Kopli: oluline on tunda Saksamaa eripärasid

Eesti delegatsiooni oli tulnud tervitama ka Merit Kopli, Eesti kultuuriatašee Saksamaal, kes jagas oma kogemusi artistide ja delegatsiooni liikmetega. „Saksamaal läheb hästi omanäolistel tugeva brändiga muusikainimestel, kes on ühelt poolt lähedased ja teisalt eksootilised nagu Kadri Voorand, Puuluup, Mari Kalkun, Jüri Reinvere, Tommy Cash,“ selgitas Kopli.

Kopli sõnul on oluline tunda Saksamaa eripärasid ja arvestada nendega. „Sakslased panevad rõhku korralikule ja pikale ettevalmistusele: kõik etapid ja protseduurid on paigas; vajalikud on kvaliteetsed fotod, korrektsed raiderid, viisakas suhtlemine, sh paljudes ringkondades ka teietamine,“ kirjeldas ta. Et Saksamaal ei ole digitaliseerituse tase sama nagu Eestis, tuleb valmis olla trükkima digiturunduse kõrval ka flaiereid ja plakateid. Samuti on meilidele vastuse ootamise asemel mõjusam helistada.

Näpunäiteid, mida Kopli jagas, on aga veel:

• Ei pea tingimata Berliini tulema, märksa lihtsam on mujal – publik on tänulikum ja pole nii ära hellitatud kui Berliini oma, saale on lihtsam täis saada, meediasse pääsemisest rääkimata.
• Saksamaale messile või festivalile tulles tasub võtta viimast – käia kõikidel üritustel ja suhelda. Eestlased kipuvad oma seltskonnaga nurgas istuma, siis ei sünni uusi kontakte.
• Esmatähtis on leida partner, kes on koostööst sedavõrd huvitatud, et annab tasuta ruumid, tegeleb turunduse ja piletite müügiga. Kui partner pole ise äriliselt huvitatud, et saalis on palju publikut, on raske rahuldavat tulemust saavutada. Ainult ärihuvi korral panustab ta piisavalt turundusse. Kui korraldada ise üritus, peab rentima ruumi, katma ise kõik kulud, tegema turundust ja müüma veel ka pileteid. Sealjuures pole kontserdimajal vahet, kas saal on tühi või täis.
• Eesti saatkonnaga Saksamaal tasub alati ühendust võtta, sest meil on head kontaktid, saame soovitusi anda, infot levitada, aidata kõikvõimalikes küsimustes.

Loo autor: Anna Ploompuu