Uudised

Raadio 2 õhtuse vööndi ümberkujundamine on tekitanud vastakaid arvamusi. Muusikavaldkond pole saanud põhjendatud vastust küsimusele, miks on vaja jõuliselt kärpida valdkonnale olulist väljundit ehk eri muusikakultuure kajastavat Raadio 2 õhtust vööndit. Leiame, et mitmekesise ja kureeritud õhtuse programmi kardinaalne muutmine ei taga piisavat ruumi meie muusikakultuuri eripärade vahendamiseks ning kestlikuks kujundamiseks. Vaja on järjepidevat lahendust, mis väärtustab nii kogu Eesti muusikavaldkonda kui ka rajab võimaluse vajalikele muudatustele rahvusringhäälingus. Loodame, et ERR suudab leida lahenduse tekkinud väljakutsetele, võttes arvesse ka parimaid praktikaid avalik-õigusliku ringhäälingu programmi kunstilise ja haridusliku terviku kujundamisel nii rahvusvahelise levikuga kui ka Eestiga võrreldavate Euroopa muusikaturgude muusikaraadiotes.

Eesti muusikameedia olukord ei ole kiita. Ajal, mil publik ja reklaamirahad kanduvad järjest enam sotsiaalmeediasse, tõmbavad meediakanalid esmajoones kokku nö. pehmete, sh muusika- ja muude kultuuriteemade arvelt. Muusika kriitiline, sotsioloogiline ja laiem kultuuriteoreetiline perspektiiv on seeläbi taandunud meie juhtivates eraväljaannetes (nt Eesti Ekspressi Areen, Postimees, Eesti Päevaleht) ning vähenenud tänavu kevadeni regulaarselt uue muusika soovitusi ja arvustusi pakkunud ERR kultuuriportaalis. Nüüdiskultuuri ja kaasaegsete mõttevoolude häälekandja rolli ei saa kanda vaid kultuuri- ja ühiskonnaväljaanded nagu Müürileht ja Edasi ning kogukonna-platvorm IDA Raadio. Avalik-õiguslik Raadio 2 on aidanud hoida meie muusikakultuuri vastastikuses rikastavas suhtluses ja laiemale publikule avatuna.

Juhime tähelepanu, et avalik-õiguslik ringhääling on Eesti riigi poolt seatud eesmärkide kohaselt eelkõige uue talendi otsija ja edendaja – seda erinevalt eraõiguslikest kanalitest, mis keskenduvad kasumi taotlemisele ja peavoolu muusikale. ERRi arengukava Raadio 2 puudutav visioon märgib, et see on „uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse arendaja”, mille oluliseks osaks on eri muusikažanrite ning nendega külgnevate identiteetide ja subkultuuride mitmekesisus ja eripärad. Tähtis on sealjuures võrdlusmomentide pakkumine ka välisriikides toimuvast, mitte ainult „rohkem eesti muusikat” lahendus, millele tuginedes on praegu valdavalt muudatusi kommunikeeritud. Raadio 2 tugevuseks on olla nii oma- kui ka välismaise muusika ekspert, nii uue ja erikõlalise muusikakultuuri maaletooja kui ka eksportija.

Avalik-õiguslikud ringhäälinguraadiod on kogu Euroopas tähtsal kohal kodumaise muusika rahvusvahelisse konteksti asetajana, lokaalsete ja globaalsete trendide võrdlejana ja nende ühildajana. Rahvusvahelise muusikatööstuse erialastel esindusüritustel moodustavad riikide ja regioonide delegatsioonidest kaaluka osa ringhäälingute esindajad. Näitena on ERR ja selle läbi Raadio 2 ka Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liige, mille üks kogunemistest toimub kord aastas Hollandis Euroopa juhtival esitlusfestivalil Eurosonic Noorderslag (ESNS), kus osalevad Euroopa riigid, sh. Eesti, tutvustavad oma värskeid talente. Märkimisväärne on sealjuures, et enamus viimastel aastatel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud – ka ESNSil ja välisriikide EBU jaamade mängukavades – Eesti artistidest pärinevad nn. alternatiivsetest žanritest (ekspermentaalne folk ja elektroonika, metali alamžanrid, avangardpop, shoegaze jne). Nende esmatutvustajaks ja oluliseks väljundiks kodumaal on olnud sageli just R2 õhtuse vööndi autorisaated, mille juhid ja toimetajad on seega ühtlasi vastavate žanrite ja skeenede rahvusvahelise mõjuga agendid, kelle töö kujundab ja dokumenteerib meie kollektiivset kaasaegset kultuurilugu.

Raadio 2 õhtuse vööndi mitmekülgne programm mõjutab nii muusika tootmist, levitamist kui ka tarbimist, on uutele ja uuenduslikele artistidele motivatsiooniks muusikaga tegeleda, kasvatab kultuuriliselt mitmekülgselt haritud muusikaloomingu kuulajaid ja hindajaid ning valdkonna tegijaid. See on uue ja teistsuguse, päevaraadio jaoks ebastandardse muusika (nt ka lugude pikkuse, mitte vaid heli- ja väljenduslaadi tõttu) väljund. See mitte vaid ei esitle erinevaid žanreid kitsale kohalikule nišile, vaid reageerib proaktiivselt muutustele muusikaelus meil ja mujal.

Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel tegi Raadio 2 tänavu viimase kahe aasta parima tulemuse nädalases kuulatavuses 108 000 kuulajani nädalas. 2021. aastal läbiviidud muusikakuulamise uuringust selgub, et infot uute muusikute või lugude kohta saadakse 68% ehk kõrgeima protsendi ulatuses raadiost. Võttes nõudlikuma ja avatuma maitsega kuulajailt ära suure osa kanali ühest kaubamärgist ehk õhtuvööndi autorisaated, on oht need kuulajad aga üldse kaotada, sest huvipakkuvat tarbivad nad siis pigem peamiselt rahvusvahelise levikuga digikanalitest, taskuhäälingutest jne. Kuulajaskonna hoidmiseks ja kasvatamiseks ning selle muusikalis-kultuurilise silmaringi arendamiseks on oluline, et nišižanrid ja nendega külgnevad sotsiokultuurilised identiteedid leiaks jätkuvalt oma väljundi Raadio 2 autorisaadetes.

Mitmeti on räägitud eelarvetest ja viimases ERRi juhatuse liikme Tiina Kaalepi intervjuus „Vikerhommikule” nenditi fakti, et Raadio 2 õhtuvööndi saatejuhtide tasu on väga väike, kuid ainult eelarvega muudatused seotud ei ole, kuna minnakse edasi sama eelarvemahuga. Juhime siinkohal siiski tähelepanu, et võrreldes eri raadiojaamade eelarveid ja autorisaadete (ka ülekannete) pakkumust on oluline, et pöörataks tähelepanu nende jaamade riiklike eelarvenumbrite kasvule ajas. Samuti on langenud kuulajanumbrid, kuid kultuuri kvaliteedi üle ei saa otsustada vaid numbriliste mõõdikute alusel. Iseäranis kui seda monitooritakse järelkuulamise ajastul endiselt peamiselt otsekuulamiste kaudu, kui järelkuulamiste arv on kümne aasta jooksul kolmekordistunud.

Oleme nõus, et muusika autoritele ja vahendajatele on oluline õiglane tasu ja formaadimuudatusi on vaja, kuid nii radikaalne saadete vähendamine ei ole meie arvamuse kohaselt põhjendatud. Eesti muusikatööstus on läbinud kümne aasta jooksul suure arengu. On õigustatud ootus, et muudatusi peaks juhtima hea kommunikatsiooni tavasid järgides, suheldes valdkonnaga, tuginedes fookusuuringutele ja parimatele praktikatele. Samuti tuleks leida muid võimalusi, mille abil kuulajanumbreid õhtuses vööndis hoida ja kasvatada, mitte seda järsult vähendades, vaid orgaaniliselt kujundades koos seni hästi toiminud ning potentsiaalsete uute mõjukate saadete ja nende tegijatega.

Music Estonia toetab Raadio 2 õhtuse vööndi säilimist suuremas mahus, mitmekülgsema valikuga ja läbimõeldumas ning uudsemas formaadis, kui seni avalikustatud plaanis, suuremat valdkonna kaasamist ja ühise diskussiooni algatamist, tegevuse põhjalikku kaardistust ning selle tutvustamist valdkonnale ja teistele huvigruppidele.

Music Estonia on Eesti muusikaettevõtete esindusorganisatsioon ja muusikaettevõtluse arenduskeskus, mille alla kuuluvad 105 muusikaettevõtet erinevatest žanritest ja muusikaskeenededest. Meile on oluline muusikavaldkonna terviklik toimimine ja erinevate loomevaldkonna tegijate käekäik, seega on tähtis koos valdkonnaga arutelude algatamine neile olulistel teemadel ja toimuvate arengute kultuuripoliitiline suunamine.

Arvamuse avalikustamise hetkeks on R2 poolt tehtud ettepanek esindusorganisatsioonidele ja valitud hulgale professionaalidele kohtumiseks. Edasine arvamus kujundatakse toimuva kohtumise põhjal.

 

Viited:
Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2024–2027
Eesti elanikud kuulavad jätkuvalt kõige rohkem Vikerraadiot | Tele/raadio | ERR
“Eesti elanike muusikakuulamise harjumused” uuringu kokkuvõte ja raport – Music Estonia
Tiina Kaalep: Raadio 2 eesmärk on tagasi tuua kaotatud kuulajad